Читать книгу Evolutsioonibioloogi päevik онлайн

2 страница из 20

Inimene on bioloogiliselt loom. Kui tahame mõista, miks inimene on selline, nagu ta on, peame õppima tundma protsessi, mille tulemusel inimene on tekkinud. Taevatähti võib imetleda, kuid neid ei saa mõista, tundmata füüsikalisi protsesse, mille tulemusena tähed tekivad ja kaovad. Elu ei saa mõista ilma evolutsioonibioloogiata. Evolutsioon töötab täpselt samamoodi inimeste ja teiste loomade, aga ka taimede, bakterite ja seente puhul.

Evolutsiooni ei tohiks kunagi kasutada inimese käitumise õigustamiseks. Pole alust öelda, et loodus on meid sellisteks kujundanud – seetõttu me võime niimoodi käituda. See on väga libe tee ja kui sellele kord astuda, võib asi lõppeda sotsiaaldarvinistlikes tõlgendustes. Me oleme näinud, kuidas selline tugevam-jääb-ellu õigustus ja eugeenika rakendamine võib viia väga koledate tagajärgedeni.

Küll aga on evolutsioonist kasu inimese käitumise mõistmiseks. Kui lahutada inimene tema evolutsioonilisest taustast, siis ei olegi paljudest asjadest võimalik aru saada. Kui aga saame aru oma käitumise evolutsioonilisest taustast, võime aduda, et hea tahtmise korral suudame paljustki mõistusega üle olla. Paljud käitumisjooned on pärand nii kaugest minevikust, et tänapäevases keskkonnas pole need kohased. Mõistmine on esimene samm oma käitumise tänapäevasesse keskkonda sobivamaks muutmisel.