Читать книгу Lockharti vandenõu: Armastus, reetmine, mõrvad ja kontrrevolutsioon Lenini Venemaal онлайн

10 страница из 14

Milner, Alfred (esimene vikont Milner), 1854–1925

Lloyd George’i sõjakabineti mõjuvõimsa liikmena kohtus 1917. aastal Venemaal esimest korda Lockhartiga, kes jättis talle sügava mulje, ning tal oli oluline osa, et Lockhart saadeti jaanuaris 1918 tagasi Venemaale.

Noulens, Joseph, 1864–1944

Peters, Jakov (Jēkabs Peterss), 1886–1938

Läti revolutsionäär, kes põgenes pärast 1905. aasta revolutsiooni Londonisse. Oli tõenäoliselt seotud kurikuulsa röövi ja mõrvaga, millele järgnes nn Sydney Streeti piiramine, aga vandekohus ei mõistnud teda süüdi. Oli tšekaas Feliks Dzeržinski järel teine mees ja võttis tema koha lühikeseks ajaks üle, kui Dzeržinski 1918. aasta suvel tagasi astus. Oli peamisi tegelasi Lockharti vandenõu nurjamisel. Käitus sõbralikult Mura Benckendorffiga, kui viimane vahistati, võib-olla lootis teda värvata tšekaasse tööle. 1938. aastal andsid stalinistid ta läti natsionalistina kohtu alla ja ta hukati.

Poole, DeWitt Clinton, 1885–1952

Oli aastail 1917–1918 Ameerika asekonsul Moskvas, võttis tööle Xenophon Kalamatiano ja tegi koostööd Prantsuse peakonsuli Grenardi ja Lockhartiga ka siis, kui viimane käivitas oma vandenõu. Juhatas 25. augustil koosolekut, kus René Marchand sai vandenõust teada ja teavitas sellest bolševikke.