Читать книгу Kuu kroonikad 4A: Winter I osa онлайн

37 страница из 39

Jacin noogutas vaevumärgatavalt. „Ja usun, et neil võib isegi lootust olla.”

Winter sirutas kipras kulmul käe välja ning pühkis Jacini higi- ja mustusesegused juuksed kõrva taha. Puudutus ajas ta pingesse, kuid mees ei tõmbunud eemale. „Jacin Clay, sa ajad mõistujuttu.”

„Linh Cinder.” Vangi hääl oli vaevu hingamisest valjem ja tüdruk kallutas end veelgi lähemale, et teda kuulda. Üks juuksekihar vajus vastu Jacini õlga. Mees niisutas huuli. „Ta on Selene.”

Iga lihas Winteri kehas tõmbus pingule. Ta taganes. „Kui Tema Majesteet kuuleb sind ütlemas...”

„Ma ei räägi kellelegi teisele. Aga sulle ma pidin.” Jacini kaastundest tulvil silmade nurkadesse tekkisid kurrud. „Tean, et armastasid teda.”

Winteri süda tagus. „Minu Selene?”

„Jah. Aga... mul on kahju, printsess. Ei usu, et ta sind mäletab.”

Winter pilgutas silmi ja laskis üheks häguseks hetkeks unelmatel võimust võtta. Selene, elus. Tema sugulane, tema sõber? Elus.

Tüdruk surus õlad kõvasti vastu kaela ja heitis lootuse tuulde. „Ei. Ta on surnud. Olin seal, Jacin. Nägin tulekahju tagajärgi.”