Читать книгу Detektiiv Luuker Leebesurm 9: Valguse vaibudes онлайн

58 страница из 69

„Eks see vist on kohane,” ütles ta kedagi kohe Stephanie õla taga vaadates, „et pärast kõike seda oleme lõpuks vastamisi. Sina ja mina.”

Üks kogu kõndis Stephaniest lausa läbi ja tüdruk kargas auru häirides ehmunult tagasi.

Tanita andis endast parima, et püsti seista. „Tule ja proovi,” ütles ta, kuid sõnad hääbusid ta kujutisega ning aur tiirles. Stephanie nägi linnas seismas iseennast.

Sest see ta oli. See oli Stephanie. Kui Valküüria seda nägi, ei suutnud ta mõista, kuidas sai nägemuses olla ühekorraga Valküüria Kain ja Stephanie. Aga muidugi polnudki seal kunagi olnud Valküüria Kaini. Alati olid olnud Stephanie ja Darquesse. Kohe päris algusest peale – nii see oligi mõeldud.

Nägemuses kandis Stephanie lõhkist ja verist T-särki, samasugust musta nagu püksidki. Jakki polnud. Tema paremal käsivarrel lebas Surmapuutekinnas ja vasakut käsivart kaunistas tätoveering. Seljakoti rihm oli heidetud üle rinna, sama kotti kandis Stephanie praegu saua kaasas tassimiseks.

„Olen seda näinud,” lausus tuleviku-tema ja vaatas üles, otse Stephanie silmadesse põrnitsedes. „Ma vaatasin... sealt. Hei. See on see, kus see juhtub, aga seda sa juba tead, eks? Vähemalt sa arvad nii. Sa arvad, et see on see koht, kus ma lasin neil surra.”