Читать книгу Detektiiv Luuker Leebesurm 9: Valguse vaibudes онлайн

62 страница из 69

Ta lükkas valla tühja toa ukse. See tabas midagi teisel küljel, midagi veerevat, mis jäi laisalt seisma, kui uks laiemalt lahti läks. Pea. Mees. Sanguin ei tundnud nägu ära. Ega ka teisi nägusid toas, väändunud, tardunud kabu­hirmu­ilmetesse. Kui palju neid seal vedeles? Võimatu hinnata. Kehaosasid oli laotud kuhjadesse, pead seisid lähimas nurgas. Põrandalauad olid punased ja läbiligunenud. Verepritsmed katsid seinu ja seda tilkus laest. Ruumi keskel kükitas Darquesse ja tema sõrmed kaevusid sellesse, mis oli ühest rindkerest alles jäänud. Ta oli ärganud oma talveunest ja ärkas uudishimuga. Ta vaatas üles Sanguini poole, nägu rahulik.

Sanguinil polnud mingeid probleeme inimelu võtmisega. Tal polnud isegi probleeme süütu elu võtmisega juhul, kui talle selle eest maksti või tal oli piisavaid isiklikke põhjuseid. Ta oli tapja. Kui ta magas, ei kummitanud ohvrid tema unenägusid, niisiis oli ta hea tapja. Kõiki neid asju ta mõistis ja möönis, kui küsis mõningase õudustundega: „Mida sa teinud oled?”