Читать книгу Detektiiv Luuker Leebesurm 9: Valguse vaibudes онлайн

67 страница из 69

„Tema nimi on Surmatund. Ja ta ei kontrolli Jäänust, eks? Kui palju kordi ma pean seda ütlema. Paari päeva pärast ei ole Jäänus lihtsalt enam eraldi olend.”

„Okei, vabandust, aga mu mõte jääb samaks. Ta ütles, et sa ei pea olema selline. Ta ütles, et sa võiksid ehitada oma teadvuse ümber, kui sa selle kallal töötaksid.”

„Miks ma peaks seda tahtma?” küsis Tanita. „Olen suurima rõõmuga mina ise.”

„Ei ole.”

Tanita naeris ja pani kohvitassi lauale. „Oh, tõesti või? Sina oled ekspert selles, kuidas ma end tunnen ja mida mõtlen, on nii?”

„Ma nägin sind töötamas Valküüria ja Kolliküttide ja Surnud Meeste kõrval. Sul on muidugi lõbus, aga seal peitus enamat. Sa olid seal, kuhu sa kuulusid.”

„Miks sa lihtsalt ei tunnista seda? Sa ei taha, et Darquesse maailma hävitaks, eks?”

Nüüd oli Sanguini kord naerda. „Muidugi ei taha ma seda.”

„Miks sa siis meid aitad?”

„Sest ma armastan sind. Ma tahan olla seal, kui sa adud oma eksimust, sest sel päeval läheb sul vaja kedagi, kes sind kataks.”

„See on kõige totram asi, mida olen iial kuulnud.”