Читать книгу Lockharti vandenõu: Armastus, reetmine, mõrvad ja kontrrevolutsioon Lenini Venemaal онлайн

2 страница из 14

Balfour, Arthur James (esimene Balfouri krahv), 1848–1930

Oli konservatiivide esindajana peaminister aastail 1902–1905. Lloyd George kutsus ta 1916. aasta lõpul oma valitsusse välisministriks. Lockhart kandis ette just temale.

Benckendorff, Johann von, 1882–1919

Venemaa madalama astme diplomaat sõjaeelses Berliinis, kus ta tutvus oma töökaaslase õe Maria Zakrevskajaga ja abiellus temaga 1911. aastal. Abielupaar pöördus sõja puhkedes Venemaale tagasi ja Johannist sai tsaari adjutant. Pärast 1917. aastal toimunud oktoobrirevolutsiooni jättis ta abikaasa Petrogradi ja siirdus koos kahe lapsega Eestisse Jäneda mõisa, kus ta 1919. aastal mõrvati.

Benckendorff, Mura von, 1892–1974

Jõuka ukraina advokaadi ja maaomaniku tütar, abiellus 1911. aastal Vene diplomaadi Johann von Benckendorffiga, läks temast 1918. aastal lahku ja armus Bruce Lockharti. Oli meeleheitel, kui viimane ta hülgas, aga läks peagi eluga hoogsalt edasi.

Berzin, Eduard (Eduards Bērziņš), 1894–1938

Teenis Esimese maailmasõja ajal ja ka pärast oktoobrirevolutsiooni läti küttide brigaadis kaptenina. Koos Jan Sprogisega (esines varjunime Šmidhen all) võttis ühendust Lockhartiga ja meelitas ta lõksu. Berzin oli Lockharti vandenõu nurjamise peategelane. Hiljem oli Gulagi sunnitöölaagrite süsteemi juht. Stalini käsilased tembeldasid ta läti natsionalistiks ning hukkasid ta 1938. aastal.