Читать книгу Lockharti vandenõu: Armastus, reetmine, mõrvad ja kontrrevolutsioon Lenini Venemaal онлайн

3 страница из 14

Briedis, Friedrich (Frīdrihs Briedis), 1888–1918

Esimese maailmasõja ajal ühe läti küttide roodukomandörina tutvus Berziniga. Erinevalt viimasest läks pärast bolševistlikku revolutsiooni erru. Osales Boriss Savinkovi korraldatud kontrrevolutsioonilises ülestõusus ja maksis selle eest eluga. Enne surma sundisid Dzeržinski ja Peters teda kirjutama soovituskirja kapten Cromiele.

Buikis, Jan (Bredis)

Feliks Dzeržinski ning Jakov Petersi juures tšekaas töötades võttis varjunime Bredis, et tungida Cromie kontrrevolutsioonilisse organisatsiooni Petrogradis. Keegi tundis ta ära, misjärel ta tõmbus tagasi. 1963. aastal „avastas” KGB ohvitser V. F. Kravtšenko Moskvas pensionipõlve pidava Buikise. Pärast seda ilmus nii Kravtšenko kui ka Buikise sulest hulk artikleid Lockharti vandenõust. Nendes kirjutab Buikis enda arvele rolli, mida tegelikult täitis Jan Sprogis, kes esines varjunime Šmidhen all.

Cecil, Robert (Chelmwoodi esimene vikont Cecil), 1864–1958

Arthur Balfouri nõbu (ja konservatiivist peaministri lord Salisbury poeg) ning konservatiivist parlamendisaadik. Aastail 1915–1918 Suurbritannia välisministri abi. Pidas bolševikke Saksamaa marionettideks. Tema arvates oli idarinde taastamine ainus võimalus sõda võita. Pooldas Venemaa bolševikevastaseid jõude ja oli seetõttu vastu Lockharti esialgsele kavale luua bolševikega suhted. Kui Lockhart muutis meelt ja pöördus samuti bolševike vastu, paranes ka Cecili arvamus temast. Pärast Esimest maailmasõda oli Cecil üks suuremaid Rahvasteliidu moodustamise eestvõitlejaid.