Читать книгу Kuu kroonikad 4B: Winter II osa онлайн
12 страница из 54
Neljakümnes
peatükk
Cinder surus sõrmenukid suhu ja hammustas, et mitte karjuma hakata. Tüdruk tajus endal kaaslaste pilke, kuid ei söandanud nende poole vaadata.
„Sa ei saa sinna minna.” Scarleti sosin kõlas karmilt. Kahtlemata seepärast, et Cinderi näol peegeldus kahevahelolek.
„Ma ei saa lasta neil enda nimel surra,” sosistas küborg vastu.
Üks käsi kahmas temast kinni ja rebis aknast eemale. Hunt põrnitses alla tema poole. Armas ja hirmus Hunt, kelle ema on seal all, nendega.
Cinder poolenisti ootas, et mees ta ise üles annaks, kuid selle asemel võttis Hunt hoopis tüdruku õlgadest ja pigistas tugevalt. „Mitte keegi ei sure sinu nimel. Kui keegi täna hukkub, siis selle pärast, et neil on lõpuks ometi midagi, millesse uskuda. Ära isegi mõtle seda neilt ära võtta.”
„Aga ma ei saa...”
„Cinder, võta end kokku,” sekkus Thorne. „Oled selle revolutsiooni hing. Kui end nüüd üles annad, on kõik läbi. Ja tead, mis? Ilmselt tapab ta kõik need inimesed seal all ikkagi, lihtsalt tagala kindlustamiseks, et midagi sellist enam ei korduks.”