Читать книгу Kuu kroonikad 4B: Winter II osa онлайн

27 страница из 54

Relv ta peos oli soe, käepide jättis naha sisse jäljed. Kunagi oli aeg, kui relva käes hoidmine pakkus turvatunnet, aga selle tröösti rikkus teadmine, kui lihtsalt võivad kuulased sama relva ta enda vastu pöörata.

Siiski, kui ta pääseks piisavalt lähedale, saaks ta ühe või paar lasku teha. Seekord ta mööda ei laseks.

Kui lähedale ta pääseks, enne kui nad ta avastavad? Kas rahvamass aitaks teda peita või jääks ta sama ajupesutriki lõksu kohe, kui liiga lähedale liigub? Scarlet ei teadnud, kuidas see töötab või kui haavatav ta oleks. Ta soovis nüüd, et oleks Cinderilt selle kohta rohkem pärinud, kui võimalus oli.

Nad liikusid vargsi, Thorne vaikselt tema taga.

Kui tüdruk suutis vaenlaste seas eristada Hunti ja Cinderit, ta seisatas. Mõlema käed olid nüüd selja taha köidetud. Hunt kössitas õlgu ja vaatas maha.

Ei, taipas Scarlet judisedes. Ta vaatas Mahat.

Raev lõi ta sees lõkkele. Nad röövisid Hundilt kõik. Vabaduse, lapsepõlve, kogu pere, ja tema ei teinud midagi, mitte midagi, et seda ära teenida.