Читать книгу Kuu kroonikad 4B: Winter II osa онлайн

28 страница из 54

Ta tahtis sõbra eest kätte maksta. Viia ta sellest kohutavast tolmulapilisest paigast minema. Pakkuda talle elu, kus on sinine taevas, tomatid ja rahu.

Scarlet pigistas relva kõvemini pihku ja tunnetas päästiku tuttavat survet.

Aga ta asus liiga kaugel. Siit oli tal suurem tõenäosus saada pihta omale kui vaenlasele.

Südame pekseldes uuris Scarlet põhjalikult kitsast kõrvaltänavat, hindas, mitu sammu ta saaks astuda ja veel varjus püsida. Tehase seina sees asuvasse ukseavasse saaks ta küll varju hüpata, kuid nähtavus ei olnud kõige suurem mure, kui kuulased võivad ta kohalolu tajuda.

Scarlet tõstis aeglaselt välja hingates relva ja võttis sihikule Aimery südame. Ta hoidis sortsi kolm hingetõmmet kirbul ja lasi siis puhisedes relval taas langeda. Tal oli ennist õigus. Liiga kaugel.

Taas kaalus ta lähemale liikumist. Taas lõi ta kõhklema.

Siis märkas neiu muutust Hundi kehahoius. Vangi pea pöördus tema suunas.

Vaevumärgatav, peaaegu tähelepandamatu liigutus. Mees ei vaadanud talle otsa. Ta ei teinud ainsatki liigutust, mis annaks märku, et tundis tüdruku lõhna kõiki nende inimeste seast ära, kuid Scarlet teadis seda. Hundi õlgadesse tekkis pinge, mida seal mõni hetk tagasi ei olnud.


Правообладателям