Читать книгу Kuu kroonikad 4B: Winter II osa онлайн

41 страница из 54

„Aitasin teda,” parandas Kinney, nagu oleks oluline vahet teha. Ta leidis nõudekuivatusräti ja sidus selle ümber Winteri haavatud pea. Kui ta lõpetas, ajas ta end püsti ja korjas verise noa üles.

Iko astus tagasi.

Mees seisatas. „Kas tahad, et need köidikud läbi lõikan? Või pigem mitte?”

Iko uuris ta nägu soovist, et ei tunneks nii hirmsat kiusatust seda vaatama jäädagi. „Jah, palun?”

Ta pööras ringi ja valvur päästis ta käed kärmelt vabaks. Käsi silme ette tõstes Iko peaaegu ootas, et näeb katki lõigatud nahka, kuid tera polnud teda isegi riivanud.

„Nüüd läheb nii,” seletas Kinney endiselt kapiserval lebavale relvale osutades. Iko sai aru, et mehele ei meeldinud talle otsa vaadata. Ta otsis aina põhjuseid pilku mujale pöörata. „Koostan aruande, kus ütlen, et väänasid mul relva käest ja tapsid emand Pereira ja söör Solise, kuid mul õnnestus põgeneda. Printsessi nägemise kohta ei ütle ma sõnagi. Nad ei pea isegi teadma, et ta elab.” Kinney osutas ta ninale, söandades androidi pilgule vastata kauemaks kui pool sekundit. „Ja sina toimetad ta siit kaugele ära. Hoiad teda peidus.”