Читать книгу Kuu kroonikad 4B: Winter II osa онлайн

38 страница из 54

„Mina kuulsin ka, et ta on surnud, aga ilmselgelt mitte. Lase ta vabaks.”

Jerrico keeras end silmi pööritades ringi ja tiris Winteri seina juurest eemale. „Ei, ta peaks surnud olema. Kuninganna andis käsu ta tappa, aga paistab, et ühel polnud selleks närvi.” Winter vajus ettepoole, kuid mees tiris ta uuesti püsti ja hoidis oma rinna vastas. „Milline saak. Olen aastaid oodanud, et saaksin sinuga omaette jääda, aga too tüütu söör Clay tiirutas alati läheduses nagu raisakotkas raipe ümber.” Jerrico tõmbas pöidlaga üle Winteri lõua. „Paistab, et nüüd teda läheduses ei ole. Või mis, printsess?”

Winteri ripsmed värelesid. Ta pilk muutus Kinneyt vaadates häguseks. „Sa...”

„Hei.” Jerrico pööras ta lõua jõuga enda poole, et tüdruk talle otsa vaataks. „Oled mu auhind, printsess. Nii et mis preemia ma võiks sinu arvates saada, kui su surnukeha kuningannale viin? Vaevalt teda huvitab, mis seisukorras see on. Lisaboonusena saan tõestada, et su peika ikkagi on reetur.”

Iko rapsis kätega, üritas pöidlaid liigesest välja tõmmata ja köidikutest välja vingerdada, kuid käed olid liiga kõvasti kokku seotud ning liikumisruumi ei jagunud piisavalt.