Читать книгу Luigelaul онлайн

12 страница из 14

– Tule nüüd, – ütles Svana ja me oleme alasti, kui Adam ja Eve vannituppa astusid.

Svana peitis oma lopsakad juuksed vannimütsi alla ja astus duši alla. Ka mina pesitsesin otsast-otsa vastas, nii et meie kehad hakkasid ühte sulama, mistõttu mu suguelundi paistetus ja ette tormamine.

"Las igaüks peske seda, mida ta kavatseb paitada," kuulutas Svana ja hakkas minu väljaulatuvat väärikust seebitama.

Suure rõõmuga hakkasin ta ilusaid elastseid rindu pesema. Svana istus aeglaselt maha ja sõnadega – ma pesin ta korralikult puhtaks, nüüd ma hellitan, – hakkas ta keelt vibreerima üle pea.

„Hästi tehtud, neitsi! Tundub, et ka seda pole vaja õppida, ”mõtlesin, tundes rõõmuga, kui hästi Svana tuleb toime sellise vastutusrikka ametiga nagu puhumistöö.

Tipphetkel võttis ta liikme suust välja sõnadega – Ta on üsna valmis mu süütuse võtma – ja, haarates mu elundist, tõmbas mu voodisse. Svana lamas selili, tõstis puusad üles, painutas põlvi ja jagas häbememokad kätega, olles määrinud need juukseželeega.