Читать книгу Detektiiv Luuker Leebesurm 9: Valguse vaibudes онлайн

28 страница из 69

Aga Stephaniel puudus nende vastu igasugune kaastunne. Nad nägid endas võib-olla lõvisid, kuid jooksid ringi nagu kari lambaid.

Ent linna koha pealt ei osanud tüdruk veel seisukohta võtta. Jah, see oli muljetavaldav ja kohati imeilus. Lisaks avastas ta, et kõige selle tühjus lisas teatava kõheda, kuid ometi meelepärase tooni. Ent Bentleyga võttis linnaväravast Pelgupaigani minek kaheksa minutit. Ja seda mitte liikluse tõttu – see oli vaevu üldse kõneväärt –, vaid selle naeruväärse ruudustiku pärast, mida nad tänavate korraldamiseks kasutasid. Poleks sugugi hull, kui neid kaheksat minutit täidab sujuv vestlus, aga sel hommikul oli Leebesurm üks neist vaikivatest tujudest, niisiis istus Stephanie sõnatult.

Nad jõudsid Pelgupaika – õigemini paleesse, mis Pelgupaigast oli saanud – ja sõitsid kaldteelt keldrikorrusele. Nad parkisid auto ära ja sõitsid liftiga fuajeesse. Polnud säästetud ühtki kulutust, et meenutada külastajatele: just siin lasub tõeline võim. Fuajee oli nägemus kujudest ja maalidest, valgest marmorist ja sügavaimast obsidiaanist. Valves seisid hallides vormides Raidurid, vikatid kurjalt läikimas.