Читать книгу Tähelepanekuid närvilise planeedi kohta онлайн

10 страница из 16

KAS INTERNET TEKITAB MEIS KÕIGIS KESKENDUMISRASKUSI JA HÜPERAKTIIVSUST? (The Washington Post)

„MEIE MÕISTUST ON VÕIMALIK KAAPERDADA”: TEHNOLOOGIAVALLAS TÖÖTAJAD, KES KARDAVAD NUTITELEFONIÜHISKONNA TEKKIMIST (The Guardian)

TEISMELISTEL ESINEB JÄRJEST ROHKEM ÄREVUSHÄIREID JA DEPRESSIOONI (The Economist)

INSTAGRAM ON NOORTE INIMESTE VAIMSE TERVISE SEISUKOHAST HALVIM SOTSIAALMEEDIAÄPP (CNN)

MIKS ON ENESETAPPUDE ARV KOGU PLANEEDIL JÕUDNUD ENNEOLEMATULE TASEMELE? (Alternet)

Nagu ma ütlesin, on lausa irooniline, et uudiste lugemine selle kohta, kuidas miski tekitab meis ärevust ja depressiooni, võibki meis ärevust esile kutsuda, ning see ütleb meile sama palju kui pealkirjad ise.

Käesoleva raamatu eesmärk ei ole väita, et kõik on katastroofiline ja me oleme hukule määratud, sest selle tarvis on juba olemas Twitter. Ei. Eesmärk pole väita ka seda, et kaasaegne maailm on ülepea silmitsi hullemate probleemidega kui varem. Teatud erilistes valdkondades muutub see maailm hoopis tunduvalt paremaks. Kui uskuda Maailmapanga välja pakutud numbreid, siis äärmises majanduslikus kitsikuses elavate inimeste hulk on selges langustrendis, kusjuures üle miljardi inimese jõudis äärmisest vaesusest välja viimase kolmekümne aasta jooksul. Ja mõelgem kõigile neile miljonitele lastele kogu planeedil, kelle elu päästab vaktsineerimine. Nagu osutas Nicholas Kristof ühes 2017. aastal New York Timesis ilmunud artiklis: „… kui ühe vanema jaoks pole midagi hullemat, kui kaotada oma laps, siis praegu on selline võimalus umbes poole vähem tõenäoline kui 1990. aastal.” Nii et vaatamata meie liiki jätkuvalt iseloomustavale vägivallale, sallimatusele ja majanduslikule ebavõrdsusele on – kõige globaalsemal tasandil – põhjust ka lootuseks ja uhkusetundeks.