Читать книгу Kühnil on tegemist онлайн

17 страница из 20

Sellal kui varustuspiirkonnad vabrikualade keskuses hoolitsesid linliku toimekuse eest, pidid hallide ümber tekkima elukvartalid – sängitatud pargisarnase roheala keskele, mille lõunaossa, varasema sissepääsu juurde, oli ette nähtud isegi väike järv. Nende kõrvale tuli hulk põlvkondade maju. Katustele päikesepaneelid. Laitmatu prügisorteerimissüsteem. Jalgrattateed. Kõik kooliastmed. Kultuuriprogrammid. Kodanikuosalus, isegi väike pooliseseisev hoolekogu. See oli perekondade unistus – ja vallalistele võimalus kohtuda tangokursustel ja spordiüritustel. Korterite pinnad pidid algama 50 ruutmeetrist, ridamajatüüpi süsteemmajad olid plaanitud kuni 210-ruutmeetrise elamispinnaga ja koos isikliku aia või vähemalt aiaosaga.

Keskusest väljapoole pidid hooned muutuma väiksemaks, et miski ei varjaks vaadet maale. Tänavad said heategijate ja eriti nende kirjanike nimed, kel oli teeneid lastekirjanduse vallas. Astrid Lindgren. Michael Ende. Erich Kästner. James Krüss. Albert Schweitzer. Ema Teresa. Ja kõige keskel oli Rupert Baptist Weberi väljak.