Читать книгу Kuu kroonikad 4A: Winter I osa онлайн

10 страница из 39

Õukond aplodeeris vaikse viisakusega.

Winter kuulis oma varbaid küljest praksatamas. Üks. Teise. Järel.

„Hüva,” märkis kuninganna Levana. „Sorts Tavaler, hoolitsege selle eest, et ka ülejäänud karistus saaks ellu viidud.”

Jää oli nüüd neiu kõrri jõudnud ja roomas üles lõua poole. Pisarad jäätusid kanalites. Sülg kristalliseerus ta keelel.

Winter tõstis pea, kui teenija asus põrandaplaate verest puhtaks küürima. Riidetükiga nuga hõõruva Aimery pilk kohtus Winteri omaga. Mehe naeratus oli söövitav. „Kardan, et printsessil ei ole sääraste menetluste jaoks närvi.”

Ülikud publikus kihistasid naerda – Winteri jälestus kohtuprotsesside vastu pakkus suuremale osale Levana õukonnast lõbu.

Kuninganna pöördus, kuid Winter ei suutnud üles vaadata. Ta oli jääst ja klaasist tüdruk. Ta hambad olid haprad, kopsud purunesid liiga kergesti kildudeks.

„Jah,” märkis Levana. „Unustan sageli, et ta üldse siin on. Oled kasutu kui kaltsunukk, kas pole, Winter?”

Publik kõkutas taas, sedapuhku valjemini, nagu oleks kuninganna andnud loa noort printsessi pilgata. Kuid Winter ei saanud vastata, ei kuningannale ega ka mitte naerule. Ta koondas kogu tähelepanu sortsile ja püüdis paanikat varjata.