Читать книгу Kuu kroonikad 4A: Winter I osa онлайн

8 страница из 39

„Su tütar antakse kingitusena ühele õukonna perele. Seal õpetatakse talle kuulekust ja alandlikkust, mida ta eeldatavasti sinu eestkoste all õppinud ei ole.”

„Ei, palun. Lubage tal tädide juures elada. Ta ei ole midagi teinud!”

„Aimery, võid jätkata.”

„Palun!”

„Su kuninganna on rääkinud,” märkis sorts Aimery. „Ta sõna on lõplik.”

Aimery tõmbas kellukesekujulisest varrukast obsi-diaanist noa ja sirutas käepideme vangi poole, kelle silmad olid hüsteeriast pärani läinud.

Tuba läks jahedamaks. Winteri hingeõhk muutus õhus jääkristallideks. Ta pigistas käsivarred tugevalt keha vastu.

Vang võttis noa vastu. Ta käsi oli kindel. Ülejäänud keha vappus.

„Palun. Mu väike tüdruk... tal ei ole peale minu kedagi. Palun. Mu kuninganna. Tema Majesteet!”

Mees tõstis tera oma kõrile.

Sel hetkel pööras Winter pilgu kõrvale. Sel hetkel pööras ta alati pilgu kõrvale. Ta vaatas oma sõrmi kleidi sisse kaevumas, küüsi kangast kraapimas, kuni tundis, et reitel valus hakkab. Ta vaatas jääd üle oma randmete küünarnukkide poole roomamas. Ihu muutus tuimaks kõikjal, mida jää puudutas.