Читать книгу Kuu kroonikad 4A: Winter I osa онлайн

3 страница из 39

Winter nägi vasakust silmanurgast ähmaselt kasuema küüsi, mis olid surutud aukartust äratava valgest kivist trooni käetugedesse. Tavaliselt oli kasuema taolistel asjaajamistel rahulik ja kuulas kohtuistungeid vähimagi emotsioonivarjuta. Winter oli harjunud nägema Levana sõrmeotsi lihvitud kivi silitamas, mitte seda pigistamas. Kuid pärast Levana ja tema saatjaskonna Maalt naasmist tõusid pinged haripunkti ning viimastel kuudel tabas kasuema tavalisest veelgi rohkem raevuhoogusid.

Alates ajast, mil too põgenikust kuulane, too küborg, kuninganna Maa-vanglast põgenes.

Alates ajast, kui Luna ja Maa vahel puhkes sõda.

Alates ajast, kui Levana kihlatu rööviti ja temalt varastati võimalus saada keisrinnaks.

Sinine planeet rippus silmapiiri kohal, puhtalt pooleks lõigatud. Luna oli pika ööga pisut enam kui poole peale jõudnud ning Artemisia linn kumas kahvatusiniste tänavalaternate ja hiilgavate kristallakende valguses, mille peegeldused üle järvepinna tantsisid.

Winter igatses päikest ja selle soojust. Kunstlikud päevad polnud kunagi päris need.