Читать книгу Kuu kroonikad 4A: Winter I osa онлайн

12 страница из 39

Viimaks leidis jää ta silmad ning Winteril ei jäänud muud üle, kui need Aimery peata pettekuju ees sulgeda, sulgedes end külmusesse ja pimedusse.

Ta võiks siin kurtmata surra. Selle elutuse laviini alla mattuda. Ta ei peaks enam kunagi ühtegi mõrva pealt nägema.

„Meil on tarvis veel ühe vangi üle kohut mõista, mu kuninganna.” Aimery hääl kajas Winteri pea külmas tühjuses vastu. „Söör Jacin Clay, kuninglik valvur, piloot ning sorts Sybil Mirale määratud kaitsja.”

Winter ahmis õhku ning jää plahvatas, nii et miljon teravat sätendavat killukest lendas üle troonisaali ja libises üle põranda. Keegi teine seda ei kuulnud. Keegi teine ei märganud.

Aimery, kelle pea oli endiselt vägagi kindlalt omal kohal, vaatas taas tema poole, nagu oleks oodanud, millal saab ta reaktsiooni näha. Sortsi muie oli vaevumärgatav, kui ta taas kuninganna poole pöördus.

„Ahjaa,” vastas Levana. „Tooge ta sisse.”

peatükk

Troonisaali uksed avanesid ja seal ta oligi, kahe valvuri vahel lõksus, randmed nööriga selja taha seotud. Mehe blondid juuksed olid salkus ja pulstunud, osa juuksekarvu lõua külge kleepunud. Tundus, et ta viimasest duši all käimisest oli kenake aeg möödas, kuid ilmseid väärkohtlemise märke Winter ei tuvastanud.