Читать книгу Kuu kroonikad 4A: Winter I osa онлайн

20 страница из 39

„Mitte midagi, mu kuninganna.”

Levana nõjatus vastu trooni seljatuge ja kogu ruum jäi kuninganna otsust oodates tasaseks.

„Usun, et mu kasutütrele meeldiks, kui teile halastaksin.”

Jacin ei reageerinud, kuid üleolek kasuema hääles pani Winteri võpatama. „Palun, kasuema,” sosistas tüdruk, sõnad kuival keelel puntras. „See on Jacin. Ta ei ole meie vaenlane.”

„Sinu oma ehk tõesti mitte,” vastas Levana. „Aga sina oled naiivne rumal plika.”

„Pole tõsi. Olen vere ja liistakute vabrik ning mu masinavärk on jäätumas...”

Õukond pahvatas naerma ja Winter tõmbus tagasi. Isegi Levana huuled tuksatasid, kuigi muige all peitus ärritus.

„Olen oma otsuse teinud,” teatas kuninganna vaikust nõudval kõmaval häälel. „Olen otsustanud vangi ellu jätta.”

Üle Winteri huulte pääses kergendushüüe. Ta lajatas käe suule, kuid oli juba liiga hilja heli summutada.

Publiku seast kostis taas naeruturtsatusi.

„On teil veel mõtteid, mida jagada, printsess?” pressis Levana läbi hammaste.

Winter võttis end kokku nii hästi kui oskas. „Ei, mu kuninganna. Teie otsused on alati targad ja lõplikud, mu kuninganna.”