Читать книгу Kuu kroonikad 4A: Winter I osa онлайн
21 страница из 39
„Ma ei ole selle otsusega veel lõpetanud.” Taas Jacini poole pöördudes muutus Levana hääl kalgimaks. „Teie suutmatus Linh Cinderit tappa või tabada ei jää karistuseta, sest teie ebapädevuse tõttu õnnestus plaan mu kihlatu röövida. Selle kuriteo eest mõistan teile kolmkümmend piitsahoopi teie enda käe läbi keskpoodiumil, millele järgneb nelikümmend tundi patukahetsust. Teie karistus algab homme koidikul.”
Winter kohkus tagasi, kuid isegi see otsus ei suutnud hävitada kergendust, mis liblikana ta kõhus tantsis. Jacin ei sure. Ta ei olnud enam üldsegi jääst ja klaasist, vaid hoopis päikesepaistest ja tähetolmust tehtud tüdruk, sest Jacin ei sure.
„Ja sina, Winter...”
Neiu suunas pilgu võpatades tagasi kasuemale, kes teda hukkamõistvalt silmitses. „Kui üritad talle toitu viia, lasen tasuks su lahkuse eest tal keele suust lõigata.”
Tüdruk vajus toolile kössi ning ta tilluke päikesekiir kustus. „Jah, mu kuninganna.”
Kolmas
peatükk
Winter oli virge juba mitu tundi enne, kui valgus hakkas kupli kunsttaevast heledamaks muutma, olles vaevu sõba silmale saanud. Ta ei läinud Jacini piitsutamist vaatama teadmises, et kui mees teda näeks, suruks ta oma valukarjed alla. Tüdruk ei nõustunud talle midagi sellist tegema. Las karjub. Mees on ikkagi tugevam kui keegi teine.