Читать книгу Jänese aasta онлайн

15 страница из 16

Vatanen ronis katusele. Tüdruk seletas kioski õuelt, kuhupoole peab vaatama ja mis värvi maja on. Vatanen vaatas sinna, kuhu juhatati, ja sai loomaarsti suvila asukoha selgeks. Siis ronis ta katuselt maha, tüdruk toetas teda tagumikust.

Loomaarst Mattila tegi jänesele väikese süsti, sidus tagumise käpa hoolega kinni.

„Tal on olnud šokk. Aga käpp paraneb ära. Kui te ta linna viite,

siis hankige talle värsket salatit, seda ta sööb. Salat tuleb hoolega puhtaks loputada, et tal kõht lahti ei läheks. Joogiks ainult värsket vett.“

Kui Vatanen kioski juurde tagasi tuli, istusid seal mõned mehed jõude. Tüdruk tutvustas Vatast:

„Siin see jänesemees ongi.“

Mehed jõid pilsnerit. Jänes pakkus neile suurt huvi, nad pärisid tema kohta. Üheskoos mõistatati, kui vana ta võiks olla. Üks meestest rääkis, et alati enne heinategu käib ta mööda niitu ja karjub nii kõvasti, et rohus peidus olevad jänesed pakku jooksevad.

„Muidu jäävad nad niidumasina tera ette, ühel suvel jäi koguni kolm jänesepoega, ühel lõikas kõrvad läbi, teisel tagajalad ja kolmanda keskelt pooleks. Aga neil suvedel, kui ma olen nad algul ära ajanud, ei ole ühtki tera ette jäänud.“