Читать книгу Armas apteek, aita ehk see lustlik ladina köök. Humoristlik sissevaade apteekrite argipäeva онлайн

6 страница из 9

Värvikad apteekrid on jätnud oma kustumatu jälje Eesti kultuurilukku. Rahvakirjanik Oskar Luts, kellel oli teadupoolest apteekriabilise ehk nüüdisaegses tähenduses farmatseudi kutse, kirjutas apteegi ja apteekrid oma mälestustes ja loomingus aegumatuks. Apteekidel on ka oma ajaloolised tooted: kes meist ei teaks Punsli eli, mis nüüd on Punsli palsami nime all apteegilettidel taas saadaval, või Tallinna Raeapteegi klaretti või mardileiba ehk martsipani. Viimane on tuntud Jaan Krossi lastejutust ja räägib martsipani saamisloost just nimelt Tallinna vanas Raeapteegis. Eesti uuema aja kuulsamaid kirjanduslikke apteekreid on Indrek Hargla loodud Melchior Wakenstede, kes tegutseb keskaegses Tallinnas ja selle lähiümbruses ning tunneb põhjalikult nii omaaegseid ravimeid kui ka inimloomust. Kirjanikuhärra on kõige muu hulgas tabavalt avanud apteegi kui sotsiaalse suhtlemise paiga.

Mõte kokku koguda rohkem või vähem lustakad lood, mis on nüüdsel ajal sündinud apteegis ja apteekritega, hakkas meil idanema mõned head aastad tagasi. Eesti Rahvaluule Arhiivis on talletatud varasemast ajast pärit toredaid lugusid, vanasõnu ja kõnekäände, samuti rahvapäraseid ravimite nimetusi, kuid eraldi pole apteegipärimusele, iseäranis selle lõbusamale poolele seni piisavalt tähelepanu pööratud.