Читать книгу Kühnil on tegemist онлайн

7 страница из 20

Weber, kes nokitses sõjatehnika kallal üldiselt ja idainimese väljajuurimise kallal iseäranis, tegeles katselaboris „9-millimeetrise haavandiga” – erilaskemoonaga, millele ta alles otsis sobivat nime. See padrun oleks olnud tuleviku laskemoon, leidis Weber. Ta oli oodanud kutset Berliini, et seda relvaministeeriumis esitleda.

Weber oli juba pikemat aega töötanud ka hapete ja gaasidega, mida ta oli üles ostnud suuremas koguses, et nendega oma labori taga katseväljakul toimetada. Ta valmistas mürkgaasigranaate, mida kasutas hoolega dokumenteeritud katseseeriates jäneste peal ja mille tootmiseks oli ta madala hoone taha juba tonnide viisi väävel-, propüül-, hapniku- ja lämmastik-sinepigaase ladustanud.

Ta ootas, kuni kõik töölised olid lahkunud, tõusis siis, võttis garderoobist sooja vihmamantli ja heitis viimase pilgu maakaardile. Saksamaa võib hävida, aga ilma temata. Weber läbis eestoa, vastamata kontoriabilise murelikule kõnetusele, möödus raamatupidamisest ja astus õue. Õrn väävlilõhn, mis tuulevaikuse korral sageli maa-ala kohal hõljus, mõjus talle rahustavalt. Hetkeks mõtles ta, et võib-olla läheb kõik veel hästi, aga siis vangutas tasa pead ja sammus labori suunas täie teadmisega, et kõnnib oma vabriku hoovil viimast teekonda.