Читать книгу Kühnil on tegemist онлайн

8 страница из 20

Ta astus esmalt majakesse, mis seisis pisut eemal mudasel pinnal. Siit oli võimalik juhtida torusid, mille kaudu sai maa-alustest betoontsisternidest ja suurtest mahutitest tootmise jaoks vedelaid mürke. Kerge kurbusega raiskamise üle avas ta kõik väljavoolutorud ning vedelik, millest ta oleks nii meelsasti tahtnud veel mürkgaase valmistada, valgus ojadena üle kõva pinnase ja imbus külmast hoolimata sinna sisse, mida Weber imeks pani. Seitsesada tonni lihtsalt raisus. Siis läks ta laborisse.

Paberikuhi oli suurem, kui ta oli oodanud. Töölised olid toimikute ja sahtlitest pärinevate lahtiste paberite toomisel ühe laua ümber ajanud ja hävitanud ühe katsejärjestuse, mille koostisosad end nüüd lirtsudes läbi põranda sõid ja äärmiselt ebameeldivalt lõhnasid. Tavaliselt oleksid selle eest trahvid lennanud, kuid mis mõtet sel enam oli? Ja mis kasu oleks nüüd veel olnud liiga lühikese padruni mõistatuse lahendamisest ja süüdlaste karistamisest? Kõik oli läbi, otsas. Keemik ja vabrikudirektor Rupert Baptist Weber tõmbas ühe sahtli lahti ja võttis sealt klaasampulli 250 milligrammi kaaliumtsüaniidiga, mille oli ise valmistanud. Kogus oli arvestatud täpselt nii suur, et see mõjuks surmavalt. Weber pani mürgi ühele toimikukarbile ja tõi kanistritäie petrooleumi, mille ruumis hoolikalt ja ruttamata laiali valas. Ja siis veel ühe kanistritäie. Ta tahtis olla kindel, et kõik saab hävitatud ja tema jääb maailmale mõistatuseks.