Читать книгу Luigelaul онлайн

5 страница из 14

– Vau! Ja sa tabad täpselt seda kohta ja isegi mitte sooja, vaid otse kuuma.

– Mis mõttes? Mida sa silmas pead?

– Räägime sellest mujal, privaatsemas keskkonnas.

Mulle hakkas Svan aina rohkem meeldima. Tema kergus, naeratus ja täielik Balti tšilli puudumine soodustas suhtlemist vägagi.

– Ma ei ole vastu. Aga ma ei tunne linna, nii et valik on teie.

– Seal on üks vaikne koht, kus mängitakse jazzi. Kas sulle meeldib jazz?

– Pole nii hull, aga mulle meeldib.

– Lähme siis. Ema, isa – me kaome ära, ära viitsi. Ja jätad omadega hüvasti.

Kui taksosse hüppasime, kostisid autod raadiost rõõmsat armeenia laulu kuulsa popartisti esituses.

– Kuule, Svana! See on armeenia keelne laul minu auks.

Svana kuulas ja naeratas.

– Millest see naljakas meloodia räägib?

– Kevadest, maist ja teie tüdruksõbrast.

Märkasin, et taksojuht istus seal kivinäoga ja jäi vaatamata sellele, et tema reisijatel oli taksos kõlavast meloodiast suurepärane tuju.

No selline on eesti mentaliteet – emotsioonide ja tunnete miinimum. Jagasin neid muljeid Svanaga.