Читать книгу Detektiiv Luuker Leebesurm 9: Valguse vaibudes онлайн

11 страница из 69

Stephanie tõstis saua.

Üks mõte ja rohkem polnudki vaja, et must välgunool muudaks ta põrmuks. Üks lihtne käsk, mille andmiseks ta vähem kui aasta eest poleks isegi kõhelnud. Ferrente Rhadaman oli ohtlik. Ta oli ohuks Stephaniele ja teistele. Ta astus Võimendisse ja tema väe kasv muutis ta vägivaldseks. Ebastabiilseks. Varem või hiljem tapaks ta kellegi avalikkuse silme ees ja täpselt sel moel paljastataksegi maagia maa­ilmale, mis pole selleks valmis. Ta oli nüüd vaenlane. Vaenlane vääris surma.

Ja ometi... ta kõhkles.

Ta polnud selline, kes kahtleb iseenda otsustes. Ta ei kaldunud mõtisklustesse. Suurema osa oma eksistentsist elas Stephanie täiesti pinnapealselt. Tema oli see peegelpilt, see asendaja, see koopia. Sel ajal, kui Valküüria Kain mängis kusagil kangelast, käis Stephanie koolis, istus lõunalauas, jätkas normaalset elu. Teda vaadati kui tunneteta objekti. Ta oli olnud see.

Aga nüüd, kus ta oli tema, muutusid asjad hägusemaks. Vähem piiritletuks. Nüüd, kus ta oli isik, nüüd, kus ta oli päriselt elus, avastas ta, et ei tahtnud röövida teiselt elusolendilt sama võimalust – mitte siis, kui sai selles küsimuses midagi ette võtta. Tõsi – ta tunnistas avalikult, et see tekitas tohutult ebamugavusi.