Читать книгу Detektiiv Luuker Leebesurm 9: Valguse vaibudes онлайн

7 страница из 69

Kena. Tõsiselt kena. Tal on üksainus lohuke, kui ta naeratab – seda ei juhtugi enam nii harva. Ta jalad on pikad ja tugevad. Äralõigatud säärtega teksad paljastavad päevitunud jalad, mille otsas on kriimulised matkasaapad. Sel õhtul kannab ta maikat, sellele on kantud mingi bändi nimi, millest Danny pole iial kuulnud. Tal on vasakul käsivarrel tätoveering õlast küünarnukini. Mingi hõimuvärk võib olla. Imelikud sümbolid mõjuvad peaaegu hieroglüüfidena.

„Tervist,” ütleb Danny.

Xena, see Saksa lambakoer, kes iial tüdruku kõrvalt ei lahku, uriseb tema peale ja näitab hambaid.

„Xena, koht,” lausub tüdruk, ta räägib tasakesi, ent hääles on teravust. Xena jätab urisemise, kuid need silmad ei lahku kordagi Danny kõrilt. „Sa jõudsid varem,” poetab tüdruk viimaks temale keskendudes.

Danny kehitab õlgu. „Vaikne päev. Otsustasin endale natuke vaba aega anda. See on üks eelistest, kui oled iseenda ülemus, kas tead?”

Ta ei vasta. Tüdruku kohta, kes elab siin üleval üksi, seltsiks vaid koer, ei ole ta keegi, kes tervitab vestluse õrna kunsti.