Читать книгу Detektiiv Luuker Leebesurm 9: Valguse vaibudes онлайн

9 страница из 69

Miski selles, kuidas tüdruk teda vaatab, paneb teda sõnavalikut kahetsema, ent enne, kui ta jõuab proovida asju paremaks teha, pakib tüdruk juba kotte lahti.

Danny seisab häbelikult ja käsib endal püsida vagusi. Ta teab nüüdseks rutiini. Sel ajal, kui tüdruk asjatab poekraami lahti pakkimisega, küsib ta kõige ükskõiksemal häälel…

„Kuidas linnas asjad edenevad?”

„Hästi,” vastab Danny, sest ütleb seda alati. „Asjad kulgevad vaikselt, aga hästi. Peatänaval avatakse Starbucks. Etta, talle kuulub see kohvipood nurga peal, ei ole kuigi õnnelik ja proovis korraldada avalikku koosolekut selle takistamiseks. Aga keegi ei läinud kohale. Eks vist inimestele meeldib Starbucks. Ja neile tegelikult ei meeldi Etta.”

Tüdruk noogutab, justkui hooliks sellest, ja küsib siis täpselt nii, nagu Danny ette teadis: „Uusi nägusid?”

„Ikka tavaline kogus neid, kes läbi käivad.”

„Keegi minu kohta ei küsi?”

Danny raputab pead. „Mitte keegi.”

Tüdruk ei vasta. Ei naerata ega ohka ega paista pettunud. See on lihtsalt küsimus, millele ta vajab vastust. Fakt, mis vajab kinnitust. Danny ei küsi kunagi, keda ta ootab või kes peaks tulema või et kas see, kui keegi tema kohta päriks, oleks hea või halb. Danny ei küsi, sest teab, et tüdruk ei ütleks nii ehk naa.