Читать книгу Detektiiv Luuker Leebesurm 9: Valguse vaibudes онлайн
12 страница из 69
Juustega ühte värvi tumedat kulmukortsutust kandes astus ta varjust välja ja lähenes aeglaselt Rhadamanile. Ta võttis seljakotist käerauad ja hoolitses selle eest, et kett ei kõlksuks. Tüdruk hoidis saua mehele sihituna – ta ei tahtnud võimalusel kedagi tappa, ent ta polnud loll – ja valis oma samme hoolikalt. Põrandat kattis supermarketi sodi. Ta oli poolel teel sinna ja ometi ei avanud Rhadaman veel silmi.
Mida lähemale ta jõudis, seda kõvemini tagus peas pulsirütm. Ta oli kindel, et mees pidi kuulma tema südamelööke. Kui mitte südamelööke, siis vähemalt naeruväärselt valju hingamist. Millal ta nii valjusti hingama hakkas? Kas ta oli alati nii valjusti hinganud? Ta eeldas, et keegi oleks võinud seda siis ju mainida.
Kolme sammu kaugusel Stephanie seisatas, vaatas ringi, otsis triibulist ülikonda. Ei midagi. Miks ta ei oodanud? Miks ta pidi seda tegema omal käel? Kas ta tõesti peab nii paljut tõestama? Ilmselt küll, kui ta nüüd selle peale mõtles. Kas siis Rhadamani kinni nabimine ihuüksi teeks temast väärilise partneri? Kas see õigustaks tema jätkuvat eksistentsi?