Читать книгу Viimane aeg on tähed uuesti põlema süüdata онлайн

2 страница из 6

Albert Cohen „Raamat minu emast”

Emale

„Anna, tule vahetuse lõpus minu juurest läbi! Ma tahan sulle midagi rääkida.”

Seon põlle ette ja teen saalis viimase tiiru, enne kui saabuvad esimesed kliendid. Ma tean küll, mida Tony mulle öelda kavatseb, sattusin eile ühe vestluse peale. Oligi aeg.

Kolme kuu eest õnnestus Auberge Blanche’il saada üheks Toulouse’i parimaks restoraniks. Meil käis ka varem palju rahvast, aga nüüd on maja täis. Ma ei jõua veel lauda äragi koristada, kui keegi seal juba istet võtab. Olen vahetuses üksi, Tony on nõus mind aitama, kui tal parasjagu muud teha pole.

Kui hakkasin eelmisel esmaspäeval kuuendasse lauda crème brûlée’d viima, läksid mul kõrvad lukku, pilk muutus hägusaks ja jalad olid nõrgad. Magustoit maandus kliendile pähe ja mina maandusin bossi kabinetis.

Ta pistis kisama, olen sellega harjunud, see tähendas, et ta on närvis. Ta avaldas mulle ükskord, et tal on situs inversus: ta süda asub paremal pool ja maks vasakul. Ilmselgelt kiskus pahupidi ka meie vestlus.