Читать книгу Viimane aeg on tähed uuesti põlema süüdata онлайн

4 страница из 6

Tõde on selles, et ma ei oska midagi muud teha. Ma olen küll õppinud rakenduskõrgkoolis raamatupidamist ja ärijuhtimist. Eksamite viimasel päeval sain teada, et olen rase, Mathias teenis siis päris hästi ja me otsustasime, et mina hoolitsen Chloé eest. Kolm aastat hiljem, kui tüdruk hakkas lasteaias käima, kandideerisin kümnetele töökohtadele, et hakata raamatupidajaks või administraatoriks. Pääsesin ainult ühele vestlusele, mille jooksul sain aru, et mul on terve hunnik miinuseid: mul puudub igasugune töökogemus, olin lubanud endale kolmeaastase pausi, mille jooksul nunnutasin niisama last, ja mul oli jultumust vastata eitavalt küsimusele: „Kas keegi saab häda korral teie lapse eest hoolitseda?”. Minust polnud võrdset mitmetele kogenud ja üle kvalifitseeritud kandidaatidele, kelle prioriteet ei olnud kasvanud nende emakas.

Nii võtsingi vastu Mathiase restoranipidajast sõbra Tony pakkumise. Esimesed seitse aastat töötasin ainult lõuna ajal, et saaksin tütardega koos olla. Kuni mul polnud enam valikut ja pidin hakkama tööle ka õhtuti.