Читать книгу Komtuuri tapmine онлайн

83 страница из 84

Loomulikult ei osanud ma tol hetkel uneski näha, et varsti astub see inimene mu ellu ja muudab täielikult selle kulgu. Ilma temata poleks minuga nii palju juhtunud, aga ilma temata oleksin ma oma elu lõpetanud pimeduses.

Kui nüüd tagasi vaadata, siis on inimese elu ikka parasjagu veider, täis uskumatult pööraseid kokkulangevusi ja ettearvamatusi, siksakilisi arenguid. Kuid hetkel, mil need sinu ees reaalselt lahti rulluvad, ei pruugi neis midagi iseäralikku paista, ükskõik kui hoolega ka ei vaataks. Keset katkematut argipäeva võivad need veidrused meie silmis paista täiesti tavaliste ja iseenesestmõistetavatena. Võib-olla küll mitte loogilistena, kuid eks aeg annab arutust, kas need on loogilised või mitte.

Üldjuhul omab enamasti tähendust siiski vaid tagajärg, olgu see loogiline või mitte. Tagajärg on selleks, et kõik näeksid, et sellel on reaalne mõju. Kuid osutada põhjusele, mis tagajärjeni viis, ei ole kerge. Veel raskem on seda kätte võtta, näidata seda kellelegi ja öelda „Näe, siin see on!”. Kõigel on loomulikult oma põhjus. Ilma põhjuseta tagajärge ei ole. Nii nagu ilma muna katki löömata omletti ei saa. Ja nagu doominoefekti puhul lükkab üks doominokivi (põhjus) ümber teise kivi (tagajärg) ning see omakorda lükkab pikali järgmise (tagajärg). Kui see ahel jätkub, siis lõpuks ei ole enam võimalik selgeks teha, milline oli algne põhjus. Või siis muutub see tähtsusetuks või ei huvita see enam kedagi. Ja lugu lõpeb sellega, et „lõpuks kukkusid kõik doominokivid ümber”. Lugu, mida ma rääkima hakkan, kulgeb ilmselt sama rada pidi.