Читать книгу Natsid ja vandenõuteooriad. Kolmas Riik ja paranoilised kujutelmad онлайн
15 страница из 16
Viimaks esitatakse raamatus küsimus, miks on viimastel aastatel levinud meedias järjest laiemalt visa jutt selle kohta, et Hitler põgenes 1945. aasta mais oma Berliini punkrist ja veetis ülejäänud elupäevad Argentinas. Kust need lood pärinevad, kas need on mingilgi määral usutavad ja miks keelduvad need vaibumast hoolimata korduvaist katseist need kummutada? Koos paljude muude järgmistes peatükkides arutatavate väljamõeldistega on ka väide, et Hitlerit nähtud veel 1950. aastatel ja hiljemgi, elanud meedias hiljaaegu üle taassünni. Kõigist ses raamatus käsiteldavaist üksiksündmuse vandenõuteooriaist on see kahtlemata pööraseim ja fantastilisim ning interneti- ja suhtlusmeedia ajastul on selle teisendeil öelda meile paljutki, kuidas vandenõuteooriad toimivad, iseäranis ent selle kohta, mis tüüpi inimesed neid levitavad ja neisse usuvad.
See raamat räägib fantaseerimisest ja fabritseerimisest, väljamõeldistest ja võltsingutest. Müütide ja valede teadlik poliitilistel eesmärkidel kasutamine ei ole 21. sajandi vaimusigitis. Muist neist, kes tunnistavad vandenõuteooriaid Hitlerist, juutidest või natsiparteist, usub noid jutte siiralt. Teised kasutavad lugusid, mille nad teavad valskuse olevat, oma huvides ära. Poliitilise kasu nimel moonutavad nad fakte küüniliselt endale sobivaks ja välmivad sulaselget valet. Puhuti toetavad nad sensatsioonilisi väiteid pelgalt omaenda kauka täitmiseks. Mõnel juhul ütlevad nad, et lõppude lõpuks pole vahet, kas nende väited on tõesed või valed, sest tähtis olevat hoopis see, et isegi kui need põhinevad ilmselgelt võltsitud tõenditel – nagu näiteks „Protokollide” puhul –, paljastavat need sügavama tõe ja olevat seetõttu tõesed üldisemas kui lihtsalt empiirilises mõttes. Säherdune jutt tõstatab kaaluka küsimuse tõe olemuse kohta ja sunnib arvama, et inimesed, kes peavad paikapidavate järelduste tegemise huvides vajalikuks hoolikat ja erapooletut uurimist, on olnud sageli liiga loiud reageerima. See siin on ajalooraamat, kuid see kõnetab niinimetatud tõejärgset ja alternatiivsete faktide aega – meie endi ärevat aega.