Читать книгу Ööpäevik онлайн

11 страница из 15

Andrease päev

Andreas ärkas hommikul heas tujus ja pikutas veel veidi. Ta tundis endas võimsat energiat pulbitsemas. Mida kõike ei tõotanud algav päev! Siis tegi ta kohvi ja asus värskete ajalehtede kallale. Mida enam ta ajalehti endasse ahmis, seda uimasemaks ta muutus. Ta vaatas aknast välja, jäädes silmitsema rohumaal söövaid lehmi. Pärast lehelugemist järgnesid kohustused: töö elamuvalitsuses, poeskäik, maksude tasumine, poolkohustuslik jutuajamine lobamokast tuttavaga. Õhtu poole pingestatud, mingist veidrast süütundest laetud vaikne söömine naise ja poja seltsis. Pärast seda, energiast täiesti tühjaks lüpstuna, tundis Andreas vastupandamatut tõmmet mahlase rohumaa poole... Öeldes, et läheb väikesele jalutuskäigule, pani ta kingad jalga ja lahkus majast. Jõudnud karjamaale, laskus ta käpuli ja asus koos lehmadega väsinult, aga õnnelikuna rohtu sööma.

Mädamunahõngune, tuuletu, õdus, kopitand hea vana aja lõhn, mis hõljub toas. Hallitus ja kõdunemine – kõik see olnusse ja tulevasse projitseeritu. Uimastavad ahelad ümber mu ajukäärude, jalgade ja käte. Nähtamatust minevikust nähtamatusse tulevikku veetav kaltsukaupmehe koorem.