Читать книгу Jänese aasta онлайн
3 страница из 16
Autot juhtiv piltnik nägi küll teel olevat väikest metslooma, kuid tülpinud aju ei suutnud piisavalt kiiresti tegutseda, ta ei jõudnud kõrvale pöörata. Tolmune suvesandaal vajutas raskelt pidurile, aga oli juba liiga hilja. Ehmunud loom hüppas auto ees kõrgele õhku, kostis vaid vaikne kopsatus, kui jänes põrkas vastu tuuleklaasi nurka ja lendas sealt käkaskaela metsa.
„Kuule, jänes jäi alla,“ lausus toimetaja.
„Kuradi elukas, hea, et tuuleklaas katki ei läinud.“
Piltnik peatas auto ja tagurdas sündmuskohale. Toimetaja läks autost välja.
„On ta seal kuskil või?“ küsis piltnik vastu tahtmist. Ta oli aknaklaasi alla keeranud, kuid mootorit välja ei lülitanud.
„Mida?“ hüüdis toimetaja metsast.
Piltnik pani suitsu põlema, imes seda, silmad kinni. Ta virgus alles siis, kui sigaret hakkas sõrmi põletama.
„Tule juba, mul pole aega ühe hullu jänese pärast siia jääda.“
Toimetaja kõndis hajameelselt hõredas metsatukas, jõudis väikese põllulapi äärde, hüppas üle kraavi ja silmitses tumerohelist rohtu. Rohu sees nägigi ta jänesepoega.