Читать книгу Jänese aasta онлайн

4 страница из 16

Jänesepoja vasak tagajalg oli murdunud. Jalg ripnes armetult liigesest väljas ja vaevas looma nii hullusti, et ta ei põgenenudki, kuigi nägi inimest tulemas.

Toimetaja võttis jänesepoja sülle, loomake kartis hirmsasti. Mees murdis oksarao ja pani tagajala taskurätist rebitud riideribadega lahasesse. Jänes hoidis pead väikeste esikäppade vahel, kõrvad värisesid ta südamelöökidest.

Kaugemalt maanteelt kostis automootori ärritunud urinat, kaks vihast signaali ja hüüe:

„Tule juba! Pagan võtaks, me ei jõua iialgi Helsingisse, kui sa siin mööda metsi ringi jooksed! Vaata ise, kuidas tuldud saad, kui sa sealt kohe välja ei tule!“

Toimetaja ei vastanud. Ta hoidis loomakest süles. Tundus, et loom polnudki mujalt viga saanud kui ainult jalast. Jänes rahunes pikapeale.

Piltnik tuli autost välja. Ta vahtis raevunult metsa, kaaslast polnud näha. Ta vandus, pani sigareti põlema ja tammus rahutult tee peal. Kui metsast midagi kuulda polnud, kustutas mees sigareti maanteele ja karjus:

„Jää siis siia, kuradi hull!“