Читать книгу Urho Kekkonen ja Eesti онлайн

19 страница из 22

Soome presidendi külaskäik 1964. aasta 11. märtsist 14. märtsini oli üldse esimene kõrgtasemel Eesti-visiit pärast Teist maailmasõda ning Eestile ja eestlastele seetõttu väga tähtis. Veel olulisem oli aga kõrge külalise sõnum eestlastele: teid ei ole unustatud. 12. märtsil Tartu ülikooli aulas peetud eestikeelne kõne tugevdas rahvuse identiteeti, tähtsustas eesti keelt, andis jõudu vastu pidada. Kõne vapustas lootuse kaotanud eestlasi ja ehkki seda täielikult ei avaldatud, jõudis suur osa kõnest ikkagi rahva sekka.

Pole kahtlust, et Soome presidendi visiit avas kahe maa suhetes uue ajastu ja tõstis koostöö uuele tasemele. Omnia mutantur, nihil interit, kõik muutub, miski ei kao. Taas hakkasid Soome lahel sõitma laevad, aegamööda tihenesid elualade- ja inimestevahelised kontaktid. Mitteametlikuna ja ennekõike mittepoliitilisena mõeldud visiit sai Eestile ja eestlastele õnnistuseks, Kremli seisukohast vaadates olid külaskäigu tulemused aga midagi muud, kui oli soovitud. Praegu näib, et visiidi tähtsus aasta-aastalt kasvab: 2004. aastal Tartus peetud Kekkoneni-teemalisel seminaril väideti isegi seda, et Kekkoneni Eestivisiit lõi esimese mõra impeeriumi alusmüüri.