Читать книгу Urho Kekkonen ja Eesti онлайн
15 страница из 22
Mida ütleks Kekkonen nüüd, kui kaitseministrid Jaak Jõerüüt ja Seppo Kääriäinen 2005. aasta 3. mai ajalehes Helsingin Sanomat tehtud avalduses tunnevad heameelt selle üle, et Eesti võtab endale ülesande hoolitseda NATO Soome-sidemete eest? Kekkoneni soovitused ellu viinud kaitseministrid tõdesid, et Eestit ja Soomet liidavad ühised ajaloolised kogemused ning keeleline ja geograafiline lähedus, mis on kaitsekoostöötahet tugevdanud. Estofennia-idee ei läinudki koos Kekkoneniga hauda, vaid elab edasi.
ssss1 Soome k. Varsinais-Suomi.
ssss1 Eesti k. Akadeemiline Karjala Selts, edaspidi ka AKS.
ssss1 Eesti k. Isamaalik Rahvaliikumine, edaspidi ka IKL; Soome erakond 1932–1944.
ssss1 Tulenkantajat – Soomes 1920. aastatel tegutsenud kirjanikerühmitus, kelle üks loosung oli “Eesti kaudu Euroopasse!”.
ssss1 Nn. Mainila lasud: NSVL lavastatud piirikonflikt, mis sai Talvesõja ajendiks
ssss1 Eesti k. Soomluse Liit.
KEKKONEN JA EESTI
Urho Kekkoneni elutööd on palju uuritud ja temast on kirjutatud rohkem raamatuid kui ühestki teisest soomlasest. Põhjus on selge: Kekkonen oli 25 aastat riigi president ja enne seda 20 aastat poliitikas rahvasaadikuna, ministrina ja peaministrina. Seega on ta poliitikat mõjutanud 45 aastat. Tegelikult hakkas Kekkonen ühiskonnaasjades kaasa rääkima juba 14-aastasena, kirjutades artikleid Kajaani ajalehtedesse. Sel ajal ei olnud Eesti veel tema huvi peamine objekt, kuid juba tollastest kirjutistest selgub, et ta jälgis Eesti iseseisvusvõitlust huviga.