Читать книгу Urho Kekkonen ja Eesti онлайн

13 страница из 22

Kui Mainilas olid kahuripaugud5 kõlanud, hakkas Nõukogude Liit kasutama baase Soome-vastasteks õhurünnakuteks. Kahjuks ei suutnud Eesti riik – niipalju kui teda alles oli – hävitustööd takistada, kuid rahva poolehoid soomlastele oli suur. Soome suursaatkonda Toompeal hakkas tulema annetusi, peamiselt raha ja rõivaid. Pärast Talvesõda sai Eesti siiski võimaluse abi pakkuda: riigid sõlmisid lepingu, mille järgi ostis Soome Eestist krediidi alusel kaupa miljoni dollari väärtuses. Ajalooline on seik, et lepingu valmistas ette ja sõlmis president Lennart Meri isa Georg Meri, tollase välisministeeriumi kaubanduspoliitika osakonna juhataja. Sõjast kurnatud Soome lapsi toodi suveks Eestisse puhkama ja seda korraldasid Suomalaisuuden Liitto6 sugulasrahvaste osakond ning Soome-Eesti Selts, mille esimees oli Urho Kekkonen. Kohe pärast seda, kui esimene sajast lapsest koosnev rühm oli 1940. aasta juunis Eestisse jõudnud, okupeeris Nõukogude Liit Eesti ja lapsed tuli saata koju tagasi.

Ebaausate valimistega kokku saadud riigikogu kuulutas 1940. aasta juuli lõpus Eestis välja nõukogude võimu. Helsingisse teatas juhtunust Soome suursaadik Tallinnas J. P. Hynninen, kes ütles, et oli just osalenud iseseisva Eesti riigi matusel. Finis Estoniae – nende sõnadega lõpetas saadik oma ettekande.