Читать книгу Urho Kekkonen ja Eesti онлайн

11 страница из 22

Vastastikust armastust murendasid muudki seigad. Eestlased leidsid, et soomlased on oma vabatahtlike tähtsust Eesti Vabadussõjas ülehinnanud. Põhjapoegade kangelaskuju hakkas tuhmuma pärast seda, kui avalikkus oli saanud teada seikadest, mis heitsid vabatahtlike käitumisele halba varju. Soomlased aga leidsid, et nende ennastohverdavat panust võitluses Eesti iseseisvuse ja vabaduse eest ei ole eestlased vajalikul määral hinnanud.

Oli ka teist laadi lahkhelisid. Tartu rahuga oli Eesti saanud endale väikese tüki Ingerimaast. Soome arvates üritasid eestlased seda Narva-tagust Rosona jõe käärus olevat ala sundeestistada, kuigi seal tegutsesid vabalt soomekeelne algkool ja soome kirik. Eesti aga pidas soomlaste muret oma siseasjadesse sekkumiseks.

MituaastatkestvaksjasügavakskonfliktiksmuutusSoometeatud ringkondade – need olid esmajoones Akateeminen Karjala-Seura2 (AKS) ja Isänmaallinen Kansanliike3 (IKL) – toetus laialisaadetud Eesti Vabadussõjalaste Liidule ja selle juhile Artur Sirgile. Sirgi pidulik matus 1937. aasta sügisel Helsingis kutsus Eestis esile protesti. Saadik Hans Rebane sai Tallinna peakorterist noomida, sest ta ei olnud tõhusalt reageerinud Soome lehtedes ilmunud Eestit ja Pätsi valitsust halvustavatele artiklitele.