Читать книгу Urho Kekkonen ja Eesti онлайн

12 страница из 22

Ärkamisajast alates olid eestlased Soomet imetlenud ja samal ajal kannatanud alaväärsustunde all, kuid kolmekümnendatel aastatel hakkas olukord muutuma. Jõudsalt arenev isamaa pakkus eestlastele uusi väljakutseid ja võimalusi ning lahetagune naaber hakkas oma külgetõmbejõudu kaotama. Nüüd oldi peaaegu võrdsed partnerid nii majanduslikult kui ka vaimselt. Eriti just vaimselt, ega muidu oleks Tulenkantajat4 käinud Eestist Euroopat otsimas. Võib arvata, et nad olid innustust saanud Eino Leinost, kelle arvates oli Eestis alati teraselt, “kõrv vastu maad” jälgitud seda, mis toimub Euroopas. Soome haritlaskonna hüüdlauseks sai “Eesti kaudu Euroopasse!”. Mõistagi paitas see eestlase kõrva.

1939. aastal sõlmitud Molotovi-Ribbentropi mõjupiirkondade jagamise leping sai saatuslikuks nii Eestile kui ka Soomele. Eesti andis Nõukogude Liidu baasidenõudmisele järele, Soome mitte. Nõukogude Liit tõi 1939. aasta sügisel Eestisse kümneid tuhandeid mehi, kuna Eesti oma kaitsejõududes oli vaid 16 000 meest. Eesti ei olnud enam oma maa peremees.