Читать книгу Urho Kekkonen ja Eesti онлайн

6 страница из 22

Kekkonenil õnnestus teha elustav süst eestlusele ja eestlaste eneseväärikustundele, kuid sise- ja välispoliitiliselt pidi ta selle eest maksma üsna kõrget hinda. Väljaspool Eestit – Soomes ja mujal Läänes – peeti visiiti NSV Liiduga kaasajooksmiseks. Eriti solvas väliseestlasi Kekkoneni järeldus, et eestlus võib säilida ainult Eestis ja seetõttu tuleb suhted väliseesti organisatsioonidega katkestada. Ka Moskvas ei oldud visiidi lõpptulemusega rahul, ehkki avalikult seda ei saanud öelda. Visiidi kõige suurem õnnestumine oli see, et kõrvaldati takistus soomlaste ja eestlaste omavahelise suhtlemise teelt.

Kekkoneni Eesti-reis oli hästi ajastatud. Kui esimesel presidendiperioodil oli tal olnud sisepoliitikas ja suhetes NSV Liiduga suuri raskusi, siis nn noodikriis ja 1962. aasta presidendivalimised tugevdasid presidendi positsiooni nii kodus kui ka suhetes Kremli juhtidega, eriti Hruštšoviga. Pärast seda, kui 1962. aastal olid lahenenud Berliini kriis ja Kuuba raketikriis, järgnes külmas sõjas paariaastane sula, mis lõppes Hruštšovi kõrvaletõrjumisega 1964. aastal. Kekkoneni visiit toimus selle perioodi lõpupoolel. Järgmisel aastavahetusel, kui võimul oli Brežnev, olnuks samasuguse visiidi teokstegemine palju vaevarikkam.