Читать книгу Urho Kekkonen ja Eesti онлайн
3 страница из 22
Soome huvides on, et ühise lahe lõunarannikut valitsevad eestlased, nagu on Eesti huvides see, et põhjarannikut valitsevad soomlased, armastas Kekkonen rõhutada. Tema mõttemaailmas oli Soome laht nii eestlastele kui ka soomlastele mare nostrum, meie meri, nagu omal ajal oli olnud Vahemeri roomlastele. Sellele merele oli ja on vaba pääs kõigil, kes tulevad siia rahumeelsete eesmärkidega.
Helsingi – Kuopio – Tallinn 2006
Pekka Lilja Kulle Raig
EESSÕNA TEOSE EESTIKEELSELE VÄLJAANDELE
Jaakko Kalela, Soome Vabariigi suursaadik Eestis
Urho Kekkoneni välisnõunik 1973–1982
Urho Kaleva Kekkonen astus 1920. aastatel Soome poliitikasse andunud fennomaanina. Tema unistus oli selline Soome, kus domineerib soome keel ja kuhu kuuluvad Karjalas elavad lähimad sugulasrahvad. See idee tõi kaasa loomuliku huvi kõigi soome-ugri rahvaste ja nende kultuuri vastu.
Kekkoneni poliitiline aktiivsus kestis ühtejärge kuus aastakümmet, mille jooksul Soome ja tema välispoliitiline keskkond põhjalikult muutusid. Koos olude muutumisega muutusid ka Kekkoneni poliitilised seisukohad. Fennomaanist sai skandinavist ja rahvuslasest ÜRO toetaja ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) primus motor. Antikommunist muutus sildade ehitajaks nii kodus kui ka rahvusvaheliselt.