Читать книгу Urho Kekkonen ja Eesti онлайн

5 страница из 22

Eestiga olid lood hoopis keerulisemad. Kekkonen ja Vilkuna kartsid, et nii väikese maa rahvas, keel ja kultuur võivad aja jooksul sulanduda domineerivasse nõukogude kultuuri. Seepärast seadsid nad eesmärgiks avada otsetee Soomest Eestisse, mis aitaks tugevdada eestlaste kultuuriidentiteeti. Selle saavutamiseks olid nad valmis mängu panema oma usalduslikud suhted Kremliga.

1955. aastal valiti Vilkuna peaminister Kekkoneni ettepanekul Soome – Nõukogude Liidu teaduslik-tehnilise koostöökomitee Soomepoolseks esimeheks. Kohe komitee esimesel koosolekul esitas Vilkuna sooviavalduse külastada välismaalastele suletud Tartut. Seda talle ka võimaldati. Pärast reisi esitas Vilkuna eesti akadeemiliste ringkondade olukorra kohta põhjaliku hinnangu. Järgmisel aastal valiti Kekkonen presidendiks ja tõenäoliselt juba siis hakkasid Kekkonen ja Vilkuna koos sõpradega kavandama presidendi „kultuurivisiiti“ Eestisse.

Kulle Raig kirjeldab käesolevas raamatus üksikasjalikult, kuidas kava – rangelt esialgse otsuse raames püsides – ellu viidi. Rõhk asetatakse kultuurile ja eestluse õhutamisele. Poliitilised vestlused minimeeritakse. Kekkoneni kõnedes välditakse nõukogude võimu mainimist. Avalike esinemiste keel oleks eesti keel, millega võiks Kekkonen demonstreerida ikka veel head keeleoskust. Keeleoskus nagu ka valitud kohtumised vanade tuttavatega aitaksid ehitada silda, mis juhataks vanasse, iseseisvasse Eestisse.