Читать книгу Urho Kekkonen ja Eesti онлайн

4 страница из 22

Üks asi siiski ei muutunud kunagi, nimelt huvi soome-ugri rahvaste vastu. Tema lähimad eluaegsed sõbrad olid soome-ugri keelte uurijad, neist kõige lähem akadeemik Kustaa Vilkuna. Eriti südamelähedased olid Kekkonenile eestlased ja ungarlased. Enne Teist maailmasõda oli ta aktiivne Soome ja Eesti koostöö arendaja, nagu käesolevas raamatus räägib Pekka Lilja. Sõda muutis olukorda täielikult.

Eesti saatus oli muutuda Nõukogude Liidu osaks. Eestis käimist raskendati kavakindlalt ja tekkis küsimus, kas välismaalaste kontaktid Eestiga kinnitavad nõukogude võimu Eestis või seavad selle kahtluse alla. Sama käis ka kommunistlikuks muutunud Ungari kohta, eriti pärast 1956. aasta rahvaülestõusu, mis toimus varsti pärast Kekkoneni presidendiks saamist. Rahvusvahelise õiguse kohaselt jäi Ungari siiski iseseisvaks riigiks ja Kekkonen üritas Ungarit võimalikult tihti külastada või seal puhkust veeta kuni oma presidendiaja lõpuni. Ungaris ei olnud ohtu, et ungari keel ja kultuur võiksid kaduda. Kekkonenile oli sealsele ühiskonnakorrale vaatamata tähtis, et jätkuksid traditsioonilised Soome-Ungari suhted.