Читать книгу Evolutsioonibioloogi päevik онлайн
17 страница из 20
Minu 13-aastane tütar on minust juba pikem, selgus saunas. Mina kõndisin laetala alt sirgelt läbi, aga tema lõi pea ära. Kui ta nüüd veel kõrghariduse ka ette võtab, läheb lastelastega vist kitsaks.
„Ma ei saa aru, miks inimesed üldse kolmanda või neljanda lapse saavad,” teatas ta laval elutargalt. Mis esimesel lapsel viga rääkida.
7. päev
Optimismi ohtudest
Minu unelugemiseks on praegu Randolph Nesse’i raamat „Hea põhjus end halvasti tunda”, kus ta otsib evolutsioonilisi seletusi vaimse tervise häiretele. Täna abikaasa aidakoristusjääkide hiidlõket valvates mõtlesin pikemalt tema selgitustele selle kohta, milleks on evolutsioon meile andnud pessimismi ja halva tuju.
Hea tuju ja entusiasm on suures plaanis vajalikud selleks, et uute asjadega innukalt pihta hakata. Vastukaaluks on pessimism ja halb tuju märguandeks selle kohta, et on jõudnud kätte aeg senine tegevus lõpetada ning liikuda edasi uute ülesannete või eesmärkide juurde.
Nesse kasutas võrdlusena vaarikapõõsast: kui leiad uue rikkalikult marju täis põõsa, asud seda rõõmu ja innuga tühjaks korjama. Mida tühjemaks põõsas jääb, seda rohkem alla su tuju käib, kuni lõpuks annab halb tuju sulle märku edasi liikuda.