Читать книгу Evolutsioonibioloogi päevik онлайн

16 страница из 20

Osaliselt oli seos kehamõõtmete ja laste arvu vahel vahendatud sotsiaalmajanduslikest tingimustest ja haridustasemest. Parematest oludest tüdrukud kasvasid suuremaks, läksid suurema tõenäosusega ülikooli ja lükkasid laste saamise edasi. Aga ka hariduse ja majanduslike olude arvessevõtmisel jäi valik väiksema keha suunas püsima. Hariduse mõju laste hulgale on muide naistel eriti suur. Sama andmestiku põhjal oli möödunud sajandil kõrgharidusega naistel keskmiselt ligi 0,5–0,75 last vähem kui põhiharidusega naistel.

Kuigi seda pole analüüsitud, võib arvata, et meestel toimub ehk pigem vastupidine valik – pikemad ja kõrgema haridustasemega mehed saavad rohkem lapsi. Nii peaks olema ebatõenäoline, et eestlased lühemaks jäävad. Tegelikult on ju hoopis vastupidi – iga järgnev põlvkond kipub eelmisest keskmiselt pikem olema, ilmselt paremate kasvutingimuste ja toitumuse tõttu.

Mul on meeles enda lapsepõlv 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses, kui poes oli söögikraami eriti napilt. Oli aastaid, mil juust ja vorst tundusid olevat uskumatud luksustoidud, rääkimata värskest rohelisest kraamist ja puuviljadest talvel.